Sisukord:
Kahepoolne kopsupõletik on olukord, kus mõlemas kopsus esineb infektsioon ja põletik mikroorganismide poolt ning seetõttu peetakse seda tavalisest kopsupõletikust tõsisemaks, kuna seda seostatakse hingamismahu vähenemisega. Selle tulemusena väheneb kehas, sealhulgas ajus, ringleva hapniku hulk, mis võib viia inimese teadvuse taseme muutumiseni.
Seda tüüpi kopsupõletikku esineb sagedamini nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, nagu imikud, vanemad inimesed või inimesed, kellel on kroonilised haigused, mis võivad häirida immuunsüsteemi toimimist.
Kahepoolse kopsupõletiku põhjused on samad, mis tavalisel kopsupõletikul ja seda võivad põhjustada viirused, bakterid või seened, kuid kuna sümptomid on raskemad, toimub ravi tavaliselt haiglakeskkonnas, et isikut jälgitakse ja ta saab hapnikku, mis võimaldab vähendada selliste komplikatsioonide riski nagu generaliseerunud infektsioon, hingamisseiskus või pleuraefusioon.
Peamised sümptomid
Kahepoolse kopsupõletiku sümptomid on peamiselt seotud inimese hingamisvõimega, mis võib olla üsna häiritud, kuna mõlemad kopsud on kahjustatud. Kahepoolse kopsupõletiku peamised sümptomid on:
- Palavik üle 38ºC;
- Köha koos rohke rögaga;
- Äärmiselt raske hingamine;
- Hingamissageduse tõus;
- Lihtne ja intensiivne väsimus.
Kui inimesel on muid hapnikupuudusega seotud sümptomeid, nagu kergelt sinakas huuled või muutunud teadvuse tase, on väga oluline teavitada sellest pulmonoloogi, et saaks võimalikult kiiresti ravi alustada, eriti hapnikumaskide kasutamine. Tea, kuidas ära tunda kopsupõletiku sümptomeid.
Kuidas ravi tehakse
Kahepoolse kopsupõletiku ravi peab juhendama pulmonoloog, määrates kindlaks süsteemi, mis klassifitseerib patsiendid kirjeldatud sümptomite ja testitulemuste põhjal. Madala riskiga patsiente ravitakse tavaliselt kodus antibiootikumide, näiteks levofloksatsiini või klaritromütsiini kasutamisega, mille kasutamise kestus määrab arst.
Lisaks on oluline, et inimene jääks ravi ajal puhkama, jooks rohkelt vedelikku, pihustaks joogivett ja väldiks avalikke ruume või palju saastatud alasid, lisaks kasutaks vajadusel kaitsemaske.
Raskete patsientide puhul, eriti kui patsient on eakas või neerufunktsiooni, vererõhu ja suurte raskustega gaasivahetusega, toimub ravi haiglakeskkonnas. Haiglasravi kestab tavaliselt 1 kuni 2 nädalat, mis võib varieeruda sõltuv alt patsiendi ravivastusest ning seda tehakse tavaliselt hapniku ja antibiootikumide manustamisega. Pärast haiglast lahkumist tuleb antibiootikumravi jätkata vähem alt 1 nädal või vastav alt pulmonoloogi soovitusele.
