Sisukord:
- Peamised sümptomid
- Kuidas diagnoosi kinnitada
- Prosopagnoosia võimalikud põhjused
- Kuidas ravi tehakse
- Kuidas käituda prosopagnoosiga lapsega

Prosopagnoosia, tuntud ka kui näopimedus, on haigus, mida iseloomustab võimetus täielikult või osaliselt ära tunda oma näo või tuntud inimeste, näiteks sõprade või perekonna jooni, põhjustades selliseid sümptomeid nagu raskused sotsiaalses suhtluses, näiteks hirm või ärevushäire.
See haigus võib tabada mehi või naisi igas vanuses ning selle põhjuseks võivad olla ajuvigastused, nagu trauma või insult, või neuropsühhiaatrilised seisundid, nagu Alzheimeri tõbi, depressioon või skisofreenia. Lisaks võib prosopagnoosia mõjutada ka selliseid arenguhäiretega lapsi nagu autism või Aspergeri sündroom.
Prosopagnoosia ravi peaks määrama neuroloog või neuropsühholoog, kasutades selleks inimesi tuvastavaid meetodeid ning mõnel juhul võib arst määrata ärevuse või depressiooni kontrolli all hoidmiseks selliste ravimite nagu antidepressandid või anksiolüütikumid.

Peamised sümptomid
Prosopagnoosia peamine sümptom on raskus või võimetus ära tunda või eristada tuttavaid nägusid või inimesi, keda te hästi ei tunne, ning raskematel juhtudel nägu ennast.
See näotuvastusraskus võib avalduda erineval viisil, näiteks:
- Suutmatus isiklikult või fotodelt näojooni ära tunda;
- Raskused ära tunda sõpru, perekonda või tuttavaid, eriti olukordades, kus kohtumine on ootamatu;
- Suutmatus kirjeldada nägusid;
- Kalduvus vältida silmsidet;
- Püüdke tuvastada inimesi, esitades isiklikke küsimusi või kasutades esemeid, nagu näiteks tuttavad riided, parfüüm, jalutuskäik või soeng;
- Raskused ära tunda inimesi, kes kannavad sama vormi või riideid;
- Sarju või filme on raske jälgida, kuna tegelaste nägusid ei tuvastata;
- Desorienteeritud või "eksinud" tunne rahvarohketes kohtades;
- Raskused suhete hoidmisel;
- Raskused sotsiaalses suhtluses nii isiklikus kui tööelus;
- Hirm inimestega kokku puutuda;
- Sotsiaalne ärevushäire;
- Depressioon.
Laste puhul võib prosopagnoosia mõjutada sotsiaalset arengut, lisaks käitumisprobleemidele, võõraste hirmu puudumisele, intensiivsele eraldatusärevusele või näotuvastust nõudvatest tegevustest keeldumisele.
Kuidas diagnoosi kinnitada
Prosopagnoosia diagnoosi paneb neuroloog, üldarst või neuropsühholoog, analüüsides sümptomeid ja teste, mis hindavad näotuvastuse võimet, nagu meeldejätmine ja tundmatute nägude äratundmine, kuulsate nägude tuvastamine, tuvastamine. näiteks sarnasustest ja erinevustest või erinevate nägude näoilmetest ja struktuuridest.
Lisaks võib arst tellida pilditeste, nagu MRI või CT-skannimine, et kontrollida muutusi visuaalse kognitiivse süsteemi eest vastutavas ajupiirkonnas, või muid haiglas tehtud teste ajukahjustuse tuvastamiseks. nagu trauma või insult.
Prosopagnoosia võimalikud põhjused
Prosopagnoosia põhjuseid saab liigitada haiguse päritolu järgi ja nende hulka kuuluvad:
- Arenguline või kaasasündinud prosopagnoosia: ilmneb tavaliselt lapsepõlves, sagedamini peredes, kus esineb näopimeduse juhtumeid ja mis võib olla seotud geneetiliste teguritega, kuigi see pole veel täielikult välja kujunenud seda tüüpi prosopagnoosiat põhjustav muutus on teada;
- Omandatud prosopagnosia: võib tekkida näiteks ajutrauma või insuldi põhjustatud ajukahjustuse tõttu. Lisaks võivad omandatud prosopagnoosia tekkega olla seotud muud seisundid, nagu Alzheimeri tõbi, depressioon või skisofreenia.
Oluline on märkida, et prosopagnoosia ei ole seotud mäluprobleemide, nägemise kaotuse ega õpiraskustega, kuid mõnel juhul võib see olla seotud muude arenguhäiretega, nagu autism või Turner, Aspergeri sündroomid või Williams.
Kuidas ravi tehakse
Prosopagnoosia ravi peaks juhendama neuroloog või neuropsühholoog, et aidata välja töötada viise inimeste tuvastamiseks, kuna näopimeduse jaoks puudub endiselt spetsiifiline ravi.
Nii kasutavad mõned tehnikad, mis võivad aidata sõpru ja perekonda tuvastada, kasutada muid tunnuseid, nagu soeng, hääl, pikkus, aksessuaarid, riided või kehahoiak.
Kui teil tekivad prosopagnosiast põhjustatud ärevus- või depressioonihäired, võib arst soovitada nende seisundite leevendamiseks kasutada anksiolüütikume või antidepressante. Vaadake peamisi ärevuse ravimeetodeid.
Lisaks, kui prosopagnoosia on põhjustatud ajukahjustusest, peaks arst määrama ravi vastav alt ajukahjustuse tüübile.
Kuidas käituda prosopagnoosiga lapsega
Prosopagnoosiga lastele on mõned näpunäited, mis võivad nende arengut aidata, sealhulgas:
- Kleebi fotod sõpradest ja pereliikmetest maja ümber ja märgi kõik fotod vastava(te) isiku(te) nimega;
- Aidake lapsel seostada inimesi, kellel on kindlad omadused, nagu juuste värv ja pikkus, riided, kehahoiak, aksessuaarid, hääl, parfüüm jne;
- Paluge kõigil õpetajatel alati kaasa võtta mõni isiklik ese, mis neid hõlpsamini tuvastab, näiteks prillid, käekell või kõrvarõngad;
- Paluge sõpradel ja tuttavatel end tuvastada, kui nad lapsega lähedaseks saavad igapäevastes olukordades, eriti kui vanemad pole kohal, et aidata isikut tuvastada;
- Veenduge, et laps osaleks koolijärgsetes tegevustes, nagu jalgpall, tants, mängud või muud mängud, kuna need aitavad arendada tema võimet tuvastada ja meelde jätta hääli ja muud tegevuste funktsioonid.
Mõned neist tehnikatest võivad olla kasulikud ka täiskasvanutele, eriti neile, kes kannatavad prosopagnoosia all ja kes alles õpivad haigusega toime tulema. Prosopagnoosiat ei ravita ja parim viis haigusega toimetulemiseks on kasutada tehnikaid, näpunäiteid ja nippe, mis hõlbustavad inimeste äratundmist.