S&akuut;Münchauseni sündroom: mis &äge;, kuidas tuvastada ja ravida

Münchauseni sündroom, tuntud ka kui võltshäire, on psühholoogiline häire, mille puhul inimene simuleerib sümptomeid või sunnib haigust esile kutsuma.

Seda tüüpi sündroomiga inimesed mõtlevad korduv alt välja haigusi ja käivad sageli haiglast haiglasse ravi otsides. Lisaks teavad sündroomiga patsiendid tavaliselt ka meditsiinipraktikaid, nad on võimelised manipuleerima oma raviga, et sattuda haiglasse ning läbida teste, ravi ja isegi suuri operatsioone.

Kuna seda on raske tuvastada, kahtlustatakse seda sündroomi tavaliselt siis, kui inimesel sümptomid ei parane isegi sobiva ravi korral või kui ilmnevad vastuolud esitatud sümptomite või isiku poolt aja jooksul esitatud andmete vahel.

Kuidas tuvastada Munchauseni sündroomi

Üks Münchauseni sündroomi kõige iseloomulikumaid tunnuseid on korduv haiglakülastus koos teadetega haigusnähtudest ja -sümptomidest, mida lõpuks ei tõestata nii füüsiliste, kujutiste kui ka laboratoorsete läbivaatustega.

Munchauseni sündroomi tuvastamisel võib arvesse võtta ka järgmisi märke:

• Meditsiiniline ja isiklik ajalugu, millel on vähe või puudub igasugune järjepidevus;
• Erinevates haiglates käimine või mitme arsti konsultatsioonid;
• Haiguse diagnoosimiseks on vaja teha analüüse;
• Sümptomite paranemise puudumine isegi piisava ravi korral.

Kuna sündroomiga inimese eesmärk on veenda meditsiinimeeskonda haiguse ravimiseks teste ja protseduure läbi viima, on tavaline, et nad uurivad kõnealust haigust põhjalikult, kuna sel viisil saavad nad suudab haiguse sümptomeid paremini reprodutseerida ja olukorda arstiga arutada, suurema tõenäosusega läbida meditsiinilisi protseduure.

Kuidas diagnoosi kinnitada

Münchauseni sündroomi diagnoosi kinnitamine võib olla väga keeruline, kuna selle sündroomiga inimesed võivad lisaks sümptomite teesklemisele esitada ka valesid isikuandmeid, mis tähendab, et juhtumit hindav arst ei pruugi alati olla võimalik viidata tagasi päringu ajale.

Arst võib aga sündroomi kahtlustada, kui inimese esitatud andmed muutuvad aja jooksul ebajärjekindlaks või kui ükski raviviis ei näi näiteks olevat võimeline sümptomeid parandama.

Kuidas ravi tehakse

Münchauseni sündroomi ravi varieerub sõltuv alt diagnoosist, kuna sündroomi võivad vallandada muud psühholoogilised häired, nagu ärevus, meeleolu, isiksusehäired ja depressioon. Seega on vastav alt põhjusele võimalik alustada sobivaimat ravi ning läbi viia nii psühhoteraapiat kui ka ravimeid.

Mis on Münchauseni sündroom puhverserveri järgi

Münchauseni asendussündroom, mida nimetatakse ka surrogaat-Münchauseni sündroomiks, tekib siis, kui inimene simuleerib või tekitab teises inimeses haiguse sümptomeid, sageli lastel, kellega neil on sage kontakt. Seetõttu viiakse need lapsed sageli haiglasse või ravitakse, mida sündroomiga inimene peab tõhusaks.

On oluline, et arst hindaks neid lapsi, et teha kindlaks, kas neil on mõni haigus või mitte, ja kui ei, siis on soovitatav laps sündroomiga inimesest eraldada, kuna seda tüüpi käitumist peetakse lapse väärkohtlemiseks.