Sisukord:

Depressiooni võivad vallandada sisemised tegurid, mis on seotud inimese endaga, või välised tegurid, mis on sellised, mida inimene ei suuda kontrollida. Seega peetakse depressiooni vastavaks geneetiliste, bioloogiliste, keskkonna- ja psühholoogiliste tegurite kogumile, samuti võib täheldada neurotransmitterite, eriti serotoniini, dopamiini ja noradrenaliini taseme tasakaalustamatust.
On oluline, et depressiooniga inimestel oleks kaasas psühholoog ja/või psühhiaater, et oleks võimalik tuvastada depressiooniga seotud tegur ja seeläbi alustada sobivaimat ravi sümptomite leevendamiseks ja depressiooni kvaliteedi parandamiseks. inimese elu. Siit saate teada, kas see on depressioon.

Seega on mõned tegurid, mis võivad soodustada depressiooni teket:
1. Kiusamine või emotsionaalne väljapressimine
Emotsionaalsed traumad, mis võivad tekkida kiusamise või emotsionaalse väljapressimise korral, võivad vallandada depressiooni, sest kui inimene kuuleb aja jooksul sageli solvanguid, võib ta uskuda, et see on tõsi, mis omakorda vähendab tema enesehinnangut. soodustab depressiooni.
2. Olulised sündmused elus
Olulised sündmused, nagu lahutus, töötus, lähedase kaotus, romantilise suhte lõpp või traumaatilised olukorrad, põhjustavad sageli depressiooni, kuid olukorrad, mis soodustavad pikaajalist stressi, nagu sagedased vaidlused tööl või kodus, on ka sagedased depressiooni põhjused. See võib põhjustada depressiooni, kuna see põhjustab inimeses süütunnet, enesekindluse kaotust enda ja teiste suhtes, lisaks madalale enesehinnangule seda tüüpi olukordades.
3. Tõsised ja kroonilised haigused
Tõsiste ja krooniliste haiguste, nagu insult, dementsus, vähk, HIV, diabeet, ärritunud soole sündroom või luupus, diagnoos võib samuti põhjustada depressiooni, sest on vaja tegeleda eelarvamustega, silmitsi valuliku raviga või pean iga päev elama surmahirmuga.
Lisaks võivad pereliikmed, kes elavad koos vähihaige inimesega või hoolitsevad iga päev täielikult ülalpeetavate inimeste eest, sattuda masendusse füüsilise või vaimse väsimuse tõttu, kannatades pidev alt lähedase kaotuse hirmu all.
Valeinformatsioon haiguse kohta, radikaalsed muutused elustiilis ja raviga seotud rahalised kulutused on riskitegurid, mis võivad põhjustada inimese depressiooni.
4. Hormonaalsed muutused
Hormonaalsed muutused, eriti östrogeeni taseme langus, mis esineb raseduse, sünnitusjärgse ja menopausi ajal, võivad soodustada depressiooni. Lisaks võib oomega 3 puudus põhjustada ka depressiooni, kuna see vähendab inimese võimet kontrollida oma emotsioone ja meeleolu.
5. Ravimite kasutamine
Ravimite nagu Prolopa, Xanax, Zocor ja Zovirax sage kasutamine võib põhjustada depressiooni serotoniini tootmise vähenemise tõttu, mis on heaolutunde eest vastutav hormoon. See aga ei tähenda, et kõik inimesed, kes neid ravimeid võtavad, on depressioonis. Vaadake rohkem ravimeid, mis põhjustavad depressiooni.
Online depressioonitest
Depressiooni tõenäosuse väljaselgitamiseks valige järgmises testis esitatud sümptomid:
- 1. Mul on tunne, et tahaks teha samu asju, mis enne Jah Ei
- 2. Ma naeran spontaanselt ja lõbutsen naljakate asjadega Jah Ei
- 3. Kas päeva jooksul on aegu, mil tunnen end õnnelikuna Jah Ei
- 4. Mul on tunne, et mul on kiire mõtleja Jah ei
- 5. Mulle meeldib oma välimuse eest hoolitseda Jah Ei
- 6. Tunnen põnevust tulevaste heade asjade üle Jah ei
- 7. Tunnen naudingut, kui vaatan televisioonist saadet või loen raamatut Jah Ei
Tulemus:
Leppige kokku aeg spetsialistiga

Oluline on märkida, et depressiooni diagnoosi paneb psühholoog ja/või psühhiaater, mis põhineb mitte ainult teatatud sümptomite, vaid ka harjumuste, isikliku ja perekonna ajaloo hindamisel.
Mida teha
Depressiooniravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ning psühhiaater soovitab sageli kasutada antidepressante ja meeleolu stabiliseerivaid ravimeid. Arsti määratud ravimid ja ravi kestus võivad varieeruda sõltuv alt depressiooni astmest, mis võib olla kerge, mõõdukas või raske.
Lisaks ravimitele on hädavajalik, et inimene läbiks teraapiaseansse, et konsultatsioonidel saaks arutada kogu päeva emotsionaalseid raskusi ja tundeid ning depressiooni tekkega seotud tegurit, mis aitab välja töötada strateegiaid mis parandavad elukvaliteeti ja heaolu.
Samuti on inimesel soovitatav harjutada heaolutunnet soodustavaid tegevusi, nagu füüsiline aktiivsus, lugemine, väljas jalutamine või mediteerimine, sest nii on võimalik reguleerida neurotransmitterite taset näiteks serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin. Vaadake lisateavet depressiooni ravi kohta.