Sisukord:
Vältivat isiksusehäiret iseloomustab sotsiaalselt pärssiv käitumine ja ebapiisavuse tunne ning äärmine tundlikkus teiste negatiivsete hinnangute suhtes.
Tavaliselt ilmneb see häire varases täiskasvanueas, kuid isegi lapsepõlves võib hakata ilmnema märke, mille puhul lapsed tunnevad liigset häbi, isoleerivad end tavapärasest rohkem või väldivad võõraid või uusi kohti.
Ravi viiakse läbi psühhoteraapia seanssidega psühholoogi või psühhiaatri juures ning mõnel juhul võib osutuda vajalikuks kasutada farmakoloogilist ravi.
Peamised sümptomid
Psüühikahäirete diagnostika- ja statistilise käsiraamatu DSM-i kohaselt on vältiva isiksusehäirega inimese iseloomulikud sümptomid:
- Vältige tegevusi, mis hõlmavad kontakti teiste inimestega, kartuses saada kriitikat, taunimist või tagasilükkamist;
- Vältige teiste inimestega suhtlemist, välja arvatud juhul, kui olete inimese lugupidamises kindel;
- Ettevõtted intiimsuhetes vaoshoitud, kartes piinlikkust või naeruvääristada;
- Liiga muretsemine kriitika või tagasilükkamise pärast sotsiaalsetes olukordades;
- Ebapiisava tunde tõttu tunneb end uutes inimestevahelistes olukordades inhibeerituna;
- Peab end alaväärsena ega tunne end teiste inimeste poolt aktsepteerituna;
Lisaks kardavad selle isiksusehäirega inimesed võtta isiklikke riske või tegeleda uute tegevustega, kartes häbi tunda.
Võimalikud põhjused
Ei ole kindl alt teada, millised põhjused on vältiva isiksusehäire põhjuseks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud pärilike tegurite ja lapsepõlvekogemustega, nagu näiteks vanemate või teiste pereliikmete tagasilükkamine.
Kuidas ravi tehakse
Üldiselt toimub ravi psühhoteraapia seanssidega, mida võib läbi viia psühholoog või psühhiaater, kasutades enamikul juhtudel kognitiiv-käitumuslikku meetodit.
Mõnel juhul võib psühhiaater soovitada kasutada antidepressante, mida saab täiendada psühhoteraapia seanssidega.
