Sisukord:
Dissotsiatiivne identiteedihäire, tuntud ka kui mitmekordne isiksusehäire, on vaimne häire, mille puhul inimene käitub nii, nagu oleks tegemist kahe või enama erineva inimesega, kes erinevad oma mõtete, mälestuste, tunnete või tegude poolest.
See psühholoogiline tasakaalustamatus põhjustab muutusi enesetaju, kontrolli kaotamist käitumise üle ja mäluhäireid, millega võivad kaasneda muud märgid ja sümptomid, nagu eksimise tunne, järsud muutused hoiakutes ja arvamustes või tunne sellest keha ei kuulu sulle.
Selle häire ravi juhib psühhiaater ning seda tuleks teha psühhoteraapiaga ja vajadusel kasutada ravimeid ärevuse või depressiivsete sümptomite leevendamiseks ning kuigi ravi puudub, võib see võimaldada rohkem harmooniline seos isiksuste vahel ja käitumise parem tasakaal.
Peamised sümptomid
Mitme isiksusehäire sümptomiteks on:
- Ainulaadse identiteedi puudumine, see tähendab, et on kaks või enam isiksust, kellel on neile omased omadused, mõtte- ja tegutsemisviisid;
- Enda kehaga samastumise puudumine või tunne, et see kuulub kellelegi teisele;
- Pidevad muutused käitumises, hoiakutes ja arvamustes;
- Mälurikked mineviku sündmuste kohta;
- Mälupuudused igapäevasteks olukordadeks, nagu näiteks telefoni kasutamise unustamine;
- Tunne, et maailm pole tõeline;
- Kehast eraldatuse tunne;
- Häälte kuulmine või muud tüüpi hallutsinatsioonid, nt visuaalsed või sensoorsed.
Sümptomid põhjustavad haigele inimesele kannatusi, lisaks halvenemisele sotsiaalses, ametialases või muudes olulistes eluvaldkondades. Lisaks on võimalik, et sümptomid on seotud teiste sündroomidega, nagu ärevus, depressioon, söömishäired, uimastite kuritarvitamine, enesevigastamine või suitsidaalne käitumine.
Võimalikud põhjused
Dissotsiatiivset identiteedihäiret põhjustavad mitmed tegurid, mis võivad mõjutada kõiki, kuid see sündroom areneb tõenäolisem alt inimestel, kes on kogenud äärmist stressi või kes on lapsepõlves kogenud suuri traumasid, nagu füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne väärkohtlemine.
Need lapsepõlvetraumad võivad põhjustada muutusi inimese võimes kujundada identiteeti, eriti kui vägivallatsejad on pereliikmed või hooldajad. Selle häire tekkerisk aga väheneb, kui laps tunneb end hooldajate poolt kaitstuna ja rahustav alt.
Kuidas kinnitada
Hulmilise isiksusehäire sündroomi diagnoosib psühhiaater, hinnates sümptomeid, samuti on oluline välistada teiste psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste olemasolu või neid sümptomeid põhjustada võivate ainete kasutamine.
Kuidas ravi tehakse
Dissotsiatiivset identiteedihäiret ei ravita, kuid sümptomeid saab kontrollida ja leevendada psühhiaatri määratud raviga, mille eesmärk on muuta mitu identiteeti üheks. Seega võib sümptomite leevendamiseks olla näidustatud psühhoteraapia ja ravimite, nagu anksiolüütikumid ja antidepressandid, kasutamine.
