Sisukord:
Skisoidset isiksusehäiret iseloomustab märkimisväärne eraldumine sotsiaalsetest suhetest ja eelistus sooritada muid tegevusi üksinda, tundes nende tegevuste tegemisest vähe või üldse mitte mingit naudingut, lisaks väljenduste vähenemisele sotsiaalsetes olukordades. Seega on tavaline, et selle häirega inimesi kirjeldatakse kaugete ja ükskõiksetena.
Seda tüüpi häireid esineb harva, kuid meestel võib seda sagedamini näha. On oluline, et psühholoog ja/või psühhiaater tuvastaks selle, et saaks alustada ravi ja seeläbi oleks võimalik vältida teiste psühholoogiliste häirete, nagu depressioon ja ärevus, teket.
Kuigi eelnev alt määratletud ravi pole, on skisoidse isiksusehäirega inimestel soovitatav läbida käitumisteraapia seansse, et nende sotsiaalseid oskusi saaks stimuleerida. Mõnel juhul võib psühhiaater osutada ka mõne ravimi kasutamisele.
Peamised sümptomid
Vastav alt vaimsete häirete diagnostika- ja statistilisele käsiraamatule DSM on skisoidse isiksusehäirega inimese iseloomulikud sümptomid:
- Huvi puudumine tihedamate sotsiaalsete sidemete loomise vastu;
- Eelistatakse üksildast tegevust;
- Vähe või üldse mitte huvi väljendamine partneriga seksuaalsete kogemuste vastu;
- Mõnu puudumine tegevuste sooritamisel;
- Tal pole peale esimese astme sugulaste lähedasi sõpru ega usaldusisikuid;
- Ükskõiksus kiituse või kriitika saamisel;
- Külmuse ja emotsionaalse eraldatuse demonstreerimine.
Esitatud tunnuste ja sümptomite põhjal saab psühholoog ja/või psühhiaater panna häire diagnoosi ning oluline on, et diferentsiaaldiagnoos tehakse näiteks skisofreenia, autistliku spektrihäire ja vältiva isiksusehäire korral, seega on võimalik alustada kõige sobivama raviga.
Võimalikud põhjused
Ei ole veel kindl alt teada, millised põhjused on seda tüüpi isiksusehäire põhjuseks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud pärilike tegurite ja lapsepõlvekogemustega, nagu see on lapse arengu ajal, ta õpib sotsiaalseid signaale tõlgendama ja asjakohaselt reageerima.
Mõned tegurid, mis võivad suurendada inimese riski haigestuda selle isiksusehäire alla, on skisoidse või skisotüüpse isiksusehäire või skisofreeniaga pereliige, samuti lapsepõlves rohkema ravi tagajärg, eriti kui isik kasvatas üles näiteks emotsionaalselt eemalolev ja/või hooletusse jätnud inimene.
Kuidas ravi tehakse
Skisoidse isiksusehäire ravi peaks juhendama psühhoterapeut, kes tavaliselt viib läbi kognitiiv-käitumuslikku teraapiat eesmärgiga stimuleerida sotsiaalsete oskuste arengut.
Seda tüüpi häiretega inimestel on suurem oht haigestuda muudesse psühholoogilistesse häiretesse, nagu näiteks depressioon või ärevus, ja seetõttu võib psühhiaater soovitada nende häiretega seotud sümptomite vähendamiseks ravimite kasutamist..
