Seksuaalne kuritarvitamine: mida é, kuidas tuvastada ja kuidas sellega toime tulla

Seksuaalne väärkohtlemine toimub siis, kui isik paitab teist inimest ilma tema nõusolekuta seksuaalselt või sunnib teda seksima, kasutades selleks emotsionaalseid vahendeid ja/või füüsilist agressiooni. Lisaks loetakse väärkohtlemiseks ka seda, kui agressor paljastab oma seksuaalelundi või sooritab ohvri silme all masturbatsiooni ilma nõusolekuta.

Muud seksuaalse kuritarvitamise tunnused on see, kui ohver:

• Tal ei ole võimet tajuda tegu agressioonina, kuna ta on laps ega ole piisav alt vana, et aru saada, mis toimub, või kuna tal on füüsiline puue või vaimuhaigus;
• On alkoholi või narkootikumide mõju all, mis ei lase ohvril olla täie mõistuse juures ega saa käskida tal lõpetada.

Muud seksuaalse kuritarvitamise vormid on see, kui üks inimene sunnib teist inimest oma suguelundeid hellitama või seksuaalse vestluse tunnistajaks, seksuaalakte või siivutuid saateid vaatama, ohvrit alasti filmima või pildistama, et teistele näidata.

Nende kuritarvituste peamised ohvrid on naised, kuid seda tüüpi kuritegude ohvrid on sageli ka homoseksuaalid, noorukid ja lapsed.

Märgid, mis aitavad tuvastada seksuaalset väärkohtlemist

Seksuaalse vägivalla ohvril ei pruugi ilmneda mingeid füüsilisi tunnuseid, kuid enamikul on järgmised märgid ja sümptomid:

• Käitumise muutumine, näiteks siis, kui inimene oli väga sõbralik ja muutub väga häbelikuks;
• Vältige sotsiaalseid kontakte ja eelistage olla üksi;
• Lihtne nutt, kurbus, üksindus, ahastus ja ärevus;
• Kui ohver on laps, võib ta isegi haigestuda või põgeneda kontakti eest teistega;
• Turse, punetus, rebendid või praod privaatsetes osades;
• Neitsinaha rebend tüdrukutel ja naistel, kes ei olnud veel seksuaalvahekorras olnud;
• Uriini ja väljaheite kontrolli kaotus emotsionaalsete tegurite tõttu või selle piirkonna lihaste lõtvus vägistamise tõttu;
• Sügelus, valu või eritis päraku- või tupest;
• Lillad laigud kehal ja ka intiimsetel kohtadel;
• Sugulisel teel levivate haiguste sümptomid.

Lisaks võivad tüdrukud või naised rasestuda, sel juhul on võimalik aborti teha seaduslikult, kui esitatakse seksuaalset väärkohtlemist tõendav politseiraport.

Väärkohtlemise ja abordiõiguse tõendamiseks peab ohver minema politseisse ja rääkima juhtunust. Reeglina peaks naine hoolik alt jälgima ohvri keha agressiivsuse, vägistamise tunnuste suhtes ning on vaja läbi viia spetsiaalne uuring, et tuvastada agressori sekretsiooni või sperma olemasolu ohvri kehas.

Parem on, et ohver ei käiks enne politseijaoskonda minekut duši all ega peseks intiimpiirkonda, et agressori leidmisel ja tema süüdistamisel satuksid eritised, juuksed, juuksed või küünte jäljed. pole kadunud.

Kuidas tulla toime seksuaalse väärkohtlemisega

Seksuaalse väärkohtlemise kahjulike tagajärgedega toimetulemiseks peavad vägistamisohvrit toetama lähimad inimesed, keda ta usaldab, näiteks perekond, perekond või sõbrad, et nad saaksid emotsionaalselt taastuda ja 48 tunni jooksul lahkuda. politseijaoskonda, et esitada juhtunu kohta avaldus. Selle sammu järgimine on väga oluline, et agressorit oleks võimalik leida ja tema üle kohut mõista, vältides väärkohtlemise kordumist sama isiku või teistega.

Esialgu peab rikutud isikut jälgima arst, et teha analüüse, mis võimaldavad tuvastada vigastusi, suguhaigusi või võimalikku rasedust, nende olukordade raviks võib osutuda vajalikuks kasutada ravimeid ning ka rahusteid ja antidepressante, mis võivad ohvrit hoida. rahulik, et võib taastuda.

Lisaks tuleks väärkohtlemisest põhjustatud emotsionaalset traumat ravida psühholoogi või psühhiaatri abiga, sest tegu jätab palju usaldamatuse, kibestumise ja muude tagajärgede juuri, mis kahjustavad igati inimese elu.

Vägistamise füüsilised ja emotsionaalsed tagajärjed

Ohver tunneb end vägistamise pärast alati süüdi ja sageli on tunne "Miks ma temaga kohtasin?" või "Miks ma selle inimesega flirtisin või lasin tal lähedaseks saada?" Vaatamata sellele, et ühiskond ja ohver tunnevad end süüdi, pole see tema, vaid agressori süü.

Pärast tegu võivad ohvril olla sügavad jäljed ning sageli on näha sagedasi ja korduvaid õudusunenägusid, madal enesehinnang, hirmud, foobiad, usaldamatus, raskused teiste inimestega suhtlemisel, söömisraskused, häired nagu anoreksia või buliimia, suurenenud kalduvus kasutada narkootikume, et põgeneda reaalsusest ja vältida kannatusi, enesetapukatsed, hüperaktiivsus, agressiivsus, kehv koolisooritus, kompulsiivne masturbatsioon, mis võib isegi suguelundeid kahjustada, antisotsiaalne käitumine, hüpohondria, depressioon, raskused oma tunnete väljendamisel ning suhelda vanemate, õdede-vendade, laste ja sõpradega.

Kuidas toime tulla vägistamise põhjustatud traumaga

Ohvrit peavad toetama perekond ja sõbrad ning ta ei tohi koolis ega tööl käia, olles nendest ülesannetest eemal kuni füüsiliselt ja emotsionaalselt taastub.

Taanemise esimeses faasis tuleks psühholoogi abiga julgustada ohvrit ära tundma oma tundeid ja vägistamise tagajärgi, milleks võib olla näiteks AIDS-iga elamine või soovimatu rasedus.

Vägistamise tagajärgedega tegelemiseks on veel kaks strateegiat:

Rahustavad vahendid ja parema une parandamine

Rahustite ja antidepressantide, nagu alprasolaam ja fluoksetiin, kasutamist võib arst või psühhiaater soovitada kasutada mõne kuu jooksul, et inimene oleks rahulik ja saaks kosutava unega magada. Neid vahendeid saab kasutada pikka aega, kuni inimene tunneb end paremini ja hoiab emotsioonid kontrolli all ka ilma nendeta.

Vaadake looduslikke lahendusi rahustamiseks 7 nõuandest ärevuse ja närvilisuse kontrolli all hoidmiseks.

Meetodid enesehinnangu tõstmiseks

Psühholoog võib osutada teatud tehnikate kasutamisele, nagu peegliga nägemine ja peegliga rääkimine, kiitus ning jaatavad ja toetavad sõnad, et see aitaks traumast üle saada. Lisaks saab kasutada muid enesehinnangu tõstmise tehnikaid ja psühhoterapeutilisi ravimeetodeid, et ohver saaks täielikult taastuda, kuigi see on aeganõudev protsess, mille saavutamiseks võib kuluda aastakümneid.

Mis viib seksuaalse väärkohtlemiseni

Võib olla keeruline mõista, mis väärkohtleja peas toimub, kuid seksuaalse väärkohtlemise põhjuseks võib olla psühholoogiline lagunemine ja muud tegurid, näiteks:

• Aju eesmise piirkonna trauma või vigastus, piirkond, mis kontrollib seksuaalimpulsse;
• Narkootikumide kasutamine, mis kahjustavad aju ja toovad esile seksuaalseid ja agressiivseid impulsse, lisaks takistavad moraalselt õigete otsuste langetamist;
• Vaimsed haigused, mis sunnivad agressorit ei nägema tegu väärkohtlemisena ega tundma end toimepandud tegude pärast süüdi;
• Olen kogu elu olnud seksuaalse kuritarvitamise ohver ja omanud segast seksuaalelu, mis on kaugel normaalsest.

Siiski tuleb märkida, et ükski neist teguritest ei õigusta sellist agressiooni ja iga agressorit tuleks karistada.

Brasiilias võib agressori vahistada, kui tõendatakse, et ta on kuritarvitamise toimepanija, kuid teistes riikides ja kultuurides on karistused erinevad – kividega surnuks loopimisest, kastreerimisest ja surmast. Praegu on seaduseelnõud, millega püütakse karmistada agressorite karistust, pikendada vanglaaega ja rakendada ka keemilist kastreerimist, mis seisneb selliste ravimite kasutamises, mis langetavad drastiliselt testosterooni taset, takistavad erektsiooni, mis muudab seksuaalvahekorra võimatuks. kuni 15 aastat.